Naabritevaheliste suhete oluline, kuid alahinnatud tähtsus
Paljud meist teavad, et tugev sotsiaalne side, näiteks pere ja lähedaste sõpradega, mängib meie heaolus olulist rolli.
Kuid meie uuring näitab ka seda, et isegi kõige lühem suhtlus naabritega, ka vaid mõne sõna vahetamine, võib meie õnnetunnet oluliselt mõjutada. Kui lähedased sõbrad ja pereliikmed elavad kaugel, on igapäevane põgus suhtlus seda olulisem, tekitades turvatunde ja sideme selle kogukonnaga, kus inimene elab. Kuid meie äärmiselt individualistlikus ühiskonnas ei peeta igapäevast suhtlust mitte nii tuttavate inimestega, näiteks naabritega, oluliseks või koguni välditakse seda.
Vaata, kuidas naabritega suhtlemine võib naabruskonna õnnetunnet mõjutada
“Üha iseseisvamaks ja individualistlikumaks muutudes hakkame üksteisest vähem sõltuma – või vähemasti me ise arvame seda. Seetõttu tähendab õnn paljude jaoks midagi individualistlikku, näiteks karjääri tegemist või tervisliku seisundi parandamist, mitte väljapoole suunatud asju, näiteks rahulolu parandamist ümbritsevate inimestega suhtlemise teel.”
/ Markku Ojanen, psühholoogiaprofessor
Mis juhtub meie kehas teiste inimestega suheldes
Teadusajakirjaniku Marta Zaraska sõnul ei suurenda naabritega suhtlemine mitte ainult meie õnnetunnet, vaid sellel on ka konkreetsed eelised füüsilise tervise jaoks.
Ka pelk silmside võib vallandada organismis niinimetatud sotsiaalsed hormoonid nagu oksütotsiin, serotoniin ja endorfiinid, mida seostatakse armastuse, õnne ja naudingu tundega. Need hormoonid tõstavad meie tuju ja parandavad enesetunnet, kuid neil on ka palju otseseid positiivseid tervisemõjusid, näiteks põletiku leevendamine ja vererõhu reguleerimine.
Nõuanne õnneeksperdilt: kasuta Jaapani viie naabri reeglit.
Jaapanis järgitakse viie naabri reeglit, mille järgi peab inimene tundma oma maja kahel küljel asuvate majade elanikke ning kolme oma maja ees asuva maja elanikke. Lisame siia veel ühe viie naabri reegli: püüa rääkida viie naabriga kuus või ühe naabriga vähemalt viis minutit ja vaata, mis saab!
/ Marta Zaraska, teadusajakirjanik