Sissejuhatus

Meie eesmärk on õnnelike naabruskondade loomine paljudele inimestele

Bonava eesmärk on luua õnnelikke naabruskondi paljudele inimestele.

Selleks peame mõistma, mis teeb inimesed nende elukohas õnnelikuks. Bonava riikides läbi viidud kolmas õnneuuring, ekspertidega rääkimine ja teadusuuringutega tutvumine võimaldas meil sukelduda sügavuti sellesse, kuidas tekib rahulolu oma elukeskkonnaga, mis seda alal hoiab ja milliseid eeliseid see kaasa toob. 2019. aastal töötasime õnnelike naabruskondade loomiseks välja oma andmepõhise mudeli ehk Õnneliku Maja, kus õnn suurenes iga järgmise korrusega ning kus kõige esimene korrus tähistas funktsionaalseid vajadusi, millele järgnesid emotsionaalne, kogukondlik ja lõpuks naabruskondlik tasand. Selle aasta uuringus keskendusime kahele ülemisele korrusele: kogukondlikule ja naabruskondlikule tasandile. Sellel lehel saad tutvuda meie peamiste järeldustega ning Eestis läbi viidud uuringu tulemustega. Täieliku aruande saab alla laadida lehe lõpus. Kõigil turgudel tehtud õnneuuringu aruannet saab vaadata veebilehelt Bonava.com.

Pisikeste igapäevaste tegude suur mõju

Sel aastal näitavad õnneuuringu tulemused, et eestlaste rahulolu oma kodu ja naabruskonnaga moodustab 25 protsenti nende üldisest rahulolust eluga. Kõige rahulolevamad on oma naabruskonnaga rootslased, neile järgnevad soomlased ja norralased.

Kuid me püüdleme alati rahulolu suurendamise poole. Üks selle aasta uuringu peamisi järeldusi on, et õnnetunnet tekitavad ja võimendavad ka kõige väiksemad igapäevased tegevused. Samuti saime teada õnneliku naabruskonna kolmikvõidu efektist, sest õnnelike inimestega naabruskonnad kipuvad olema kestlikumad nii inimeste kui ka planeedi jaoks. Sellel lehel liikudes näed, et kõik on omavahel seotud: väike ja hetkeline, suur ja pikaajaline, kohalik ja üleilmne. Ja kõik saab alguse õnnetundest.

25%

üldisest õnnetundest tuleneb sellest, kui rahul on inimesed oma kodu ja naabruskonnaga.

Peatükk 1

Naabritevaheliste suhete oluline, kuid alahinnatud tähtsus