Peatükk 1

Naabritevaheliste suhete oluline, kuid alahinnatud tähtsus

Paljud meist teavad, et tugev sotsiaalne side, näiteks pere ja lähedaste sõpradega, mängib meie heaolus olulist rolli.

Kuid meie uuring näitab ka seda, et isegi kõige lühem suhtlus naabritega, ka vaid mõne sõna vahetamine, võib meie õnnetunnet oluliselt mõjutada. Kui lähedased sõbrad ja pereliikmed elavad kaugel, on igapäevane põgus suhtlus seda olulisem, tekitades turvatunde ja sideme selle kogukonnaga, kus inimene elab. Kuid meie äärmiselt individualistlikus ühiskonnas ei peeta igapäevast suhtlust mitte nii tuttavate inimestega, näiteks naabritega, oluliseks või koguni välditakse seda.

Vaata, kuidas naabritega suhtlemine võib naabruskonna õnnetunnet mõjutada


“As we have become more self-sufficient and individualistic, we tend to depend – or at least believe that we depend – less on one another. So, when we think of ways to become happier, many of us focus on our individual aspects – such as making a career or optimising our health – rather than turning outwards”

/ Markku Ojanen, psühholoogiaprofessor

Mis juhtub meie kehas teiste inimestega suheldes

Teadusajakirjaniku Marta Zaraska sõnul ei suurenda naabritega suhtlemine mitte ainult meie õnnetunnet, vaid sellel on ka konkreetsed eelised füüsilise tervise jaoks.

Ka pelk silmside võib vallandada organismis niinimetatud sotsiaalsed hormoonid nagu oksütotsiin, serotoniin ja endorfiinid, mida seostatakse armastuse, õnne ja naudingu tundega. Need hormoonid tõstavad meie tuju ja parandavad enesetunnet, kuid neil on ka palju otseseid positiivseid tervisemõjusid, näiteks põletiku leevendamine ja vererõhu reguleerimine.

Nõuanne õnneeksperdilt: kasuta Jaapani viie naabri reeglit.

In Japan there is something called “the rule of five”, which means you should know the neighbours on the two sides of your house, and the three houses in front of yours. Let’s add another rule of five: try to talk to five neighbours a month, or one neighbour for at least five minutes, and see what comes out of it!

/ Marta Zaraska, teadusajakirjanik

Peatükk 2

Naabruskonna õnnetunde suurendajad: kaasamine, jagamine ja aitamine