Naabruskonna õnnetunde suurendajad: kaasamine, jagamine ja aitamine
Lisaks põgusale sotsiaalsele suhtlusele on asju, mille tegemine suurendab õnnetunnet veel rohkem. Meie nimetame neid õnnetunde suurendajateks: 1) kaasamine 2) jagamine ja 3) aitamine.
1: Naabruskonna tegemistes kaasalöömine
Ühistegevused ja võimalus oma elukeskkonda muuta on osutunud oluliseks teguriks elanike heaolutunde mõjutamisel. Seetõttu on positiivne näha, et inimestel on suur huvi osaleda tegevustes, mille eesmärk on naabruskonna korrashoid, näiteks värvimine või rohimine. Samuti näeme, et eestlased, kes elavad kohas, kus on lihtne ühistegevusi algatada, on oma elukeskkonnaga 30 protsenti rohkem rahul.
Esikolmik: tegevused, mida eestlased sooviksid koos naabritega teha.
- Naabruskonna heakorratööd, näiteks värvimine, rohimine või koristamine.
- Sotsiaalsed kokkusaamised, näiteks grillimine või kohalik pidu.
- Kogukonna liikmete, näiteks laste ja eakate, aitamine.
Nõuanne õnneeksperdilt: hoia ümbrus kena ja puhas.
Ühistegevused naabritega naabruskonna väljanägemise parandamiseks, näiteks lillede istutamine või prügi kokkukorjamine tänavalt, mitte ainult ei paranda elukeskkonda, vaid suurendavad ka õnnehormoonide taset ja kogukonnatunnet.
/ Marta Zaraska, teadusajakirjanik
2: Ruumide ja asjade jagamine naabritega
Jagamismajandus on kasvav trend ja teeb planeedile head. Ruumide ja asjade jagamine on samuti populaarsemaks muutumas, aidates suurendada naabruskondade kogukonnatunnet ja võidelda üksindusega. Meie uuring näitab, et eestlased, kelle elukohas on koos aja veetmist võimaldavaid kohti, on oma üldise eluga 28 protsenti rohkem rahul. Seega on jagamisel palju positiivseid mõjusid. Kuid milliseid asju ja ruume on eestlased kõige rohkem valmis naabritega jagama?
Esiviisik: asjad ja ruumid, mida eestlased on kõige rohkem valmis naabritega jagama.
3: Naabrite aitamine
Kolmas võimalus nii iseenda kui ka naabruskonna rahulolu parandamiseks on naabreid aidata. Meie uuring näitab, et inimesed, kes on naabreid aidanud või neile midagi laenanud või andnud, on oma naabruskonnaga rohkem rahul. Mida sagedamini selliseid asju tehti, seda kõrgem oli rahulolu tase. Peale selle on need eestlased, kes elavad naabruskonnas, kus teatakse, et naabrid on valmis üksteist vajadusel aitama, oma naabruskonnaga 56 protsenti rohkem rahul.
Nõuanne õnneeksperdilt: ära karda abi pakkuda.
Tänapäeva inimesed on väga iseseisvad, kuid meile kõigile kulub aeg-ajalt ära abikäsi. Kui tead, et mõni naaber vajab abi poes käimise või lemmiklooma hoidmisega, ära kõhkle ja paku oma abi!
/ Markku Ojanen, psühholoogiaprofessor
Miks muudab teiste aitamine meid õnnelikumaks?
Kuigi paljud leiavad, et naabreid on meie kiires elutempos raske aidata, võib aitamine meie argistressi vähendada. Teadusajakirjanik Marta Zaraska selgitab, kuidas see käib. Teiste aitamisel aktiveeruvad meie organismis niinimetatud hoolitsusmehhanismid, mis omakorda käivitavad meie premeerimismehhanismi, mis annab kehale teada, et me teeme midagi hästi. Samuti vähendab see stressihormooni kortisooli taset ja pärsib võitle-või-põgene-reaktsiooni, mis meie kehas stressiolukorras tekib. Mida rohkem me teisi aitame ja sellega oma hoolitsusmehhanisme aktiveerime, seda rohkem vabaneb meie keha argistressist. Selle tulemusel meie tervis pikemas perspektiivis paraneb.